Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde, kõik on kahtlemiseks ning kogu elu on suuresti mõjutatud turusuhetest, majandusest. Minule isiklikult tundub, et kogu tänane lastekasvatus juhindub paljuski viimasena nimetatud printsiibist. Käib pidev võistlus: kelle laps käib nimekamas koolis, rohkemates huviringides, arvutab suuremate numbritega, võidab rohkem
püstoli ja pani ühe lausega pikali kõik vanakesed, ka minud" Elulugu V. Nabokov sündis 1899. A Peteburis vabameelses ja haritud perekonnas. Noort Nabokovi kasvatati, kui maailmakodanikku, mitte nii, nagu oli kombeks vene intelligentide peredes. Ta õppis inglise keele selgeks enne emakeelt, tegeles innukalt spordiga (see polnud tavaks): mängis malet, sõitis jalgrattaga, harrastas poksi, ja huvitus koguelu entomoloogiast. Hariduse sai ta revolutsioonieelse Venemaa kõige liberaalsemas koolis (Tenisevi kommertskool), kuhu teda sõidutas livrees autojuht Rolls Royceiga. Sõjaeelsetes romaanides ongi ta oma lapsepõlve kujutanud Venemaad, paradiisi. See oli väga kinnine maailm väheste tegelastega, kuhu mahtus vaid nende perekond. Nabokovi arvates langes ta sellest maailmast välja hetkel ,kui teda hakati kutsuma perekonnanime järgi. Uues keskkonnas, kuhu poiss sattus, oli hoopis teistsugused tingimused ja seadused.
annaabi.ee 
