1990. aastate algus tõi sisse mõistete sex (bioloogiline sugu) ja gender (sotsiaalne sugupool) määratlemise ja eristamise. Tähelepanu hakati pöörama ka asjaolule, et feminism ei ole ainult valgete naiste õiguste kaitsmise liikumine. 4 4. Femininismi erinevad harud. Feminismi erinevad harud tunnistavad küll kõik naiste allasurutust ühiskonnas, kuid lahenduste väljapakkumisel on nad erineval seisukohal. Liberaalfeminismi arvates on naiste allasurutuse põhjuseks võimaluste ja hariduse puudumine.Lahendust nähakse haridus- ja majandusinstitutsioonide kaudu. Liberaalfeminismi pooldajateks võime pidada selliseid filosoofe nagu Simone de Beauvoir ja Martha Craven Nussbaum. Marksistlik feminism seob naiste allasurutust eraomanduse tekkega. Arvatakse, et naiste allasurutuse põhjused on otseselt seotud ühiskonna majandusliku korraldusega. Laheduseks
Eristatakse esimese, teise ja kolmanda laine feminismi. Esimene laine, mida nimetatakse ka liberaal- ehk võrdsusfeminismiks, keskendus peamiselt naiste kodanikuõigustele, võideldi naiste hääleõiguse, hariduse, avaliku- ja majandustegevuse õiguse eest. Hiljem ka raseduse vältimise ja sotsiaalsete õiguste eest. Liberaalne feminism keskendus sellele, et naisel peab olema mehega võrdne vabadus oma sotsiaalse rolli määramisel. Liberaalfeminismi pooldajatena võib välja tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahelistest eristustest. Teise laine feminism ehk erinevusfeminism tõusis esile eelmise sajandi 60-ndatel
annaabi.ee 
