Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
ideaali. Wollstonecraft, John Stuart Mill, Harriet Taylor ja teised liberaal- ehk võrdsusfeministidest mõtlejad rõhutasid, et naised saavad täisväärtuslikuks vaid siis, kui neil on võrdväärne juurdepääs haridusele ning avalikule tegevusele, mis tol hetkel oli täiesti tabu. Võrdsusfeministid uskusid, et inimõigused tuleb lihtsalt laiendada naistele ning kaasata nad aktiivselt liberaalsesse kapitalistlikusse ühiskonda (E. Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20.sajandi kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks
piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sellest, et kasvab naiste osalus avalikus elus.Tuntuim feminist Betty Friedan (1921-2006) .Teise laine feministid olid ka universaalse inimliku standardi võimalikkuse suhtes skeptilisemad kui esimese laine feministid, kuid erinevalt prantsuse teise laine feministidest ei asunud nad kritiseerima liberalismi ja laiemalt valgustusajastu humanistlikku mõtte põhialuseid.Tänapäeval on teoreetilisel tasandil liberaalfeminism feministlikus teoorias lakanud olemast suundaandev ( seda esindab Ameerika filosoof Martha Nussbaum (snd 1947)), on see samas kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ja mis seega jätkuvalt vormib ka inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad
annaabi.ee 
