ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kik seadused pidid lhtuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja vimetele iglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad tmbasid selge piiri absolutismi ja trannia vahele, rhutades perekonna ja eraomandi kaitset.
kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20.)-Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. -Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema lalpidamise eest ning lhtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. 21.)Eestkoste lpeb: -eestkostetava surmaga; -eestkostetava lapse vanema iguste taastamisega; -eestkostetava lapsendamisega; - eestkostetava lapse tisealiseks saamisega. 22.)-Hoolduse seab eestkosteasutus tisealisele teovimelisele isikule, kes vaimsete vi kehaliste puuete tttu vajab abi oma iguste teostamisel ja kohustuste titmisel. -Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt mratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja mratakse hooldatava nusolekul.