Geograaafia Phjavesi * maakoore laosa kivimite ja setete poorides ja lhedes olev vesi. * liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele.
Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 69. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme. On kolm erinevat vööd: 70. *Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole. 71. *Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht
kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv.
annaabi.ee 
