Esile kerkisid mitmed uue plvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-Sven Tr, Igor Garnek , Alo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski moodustasid ansambli Propeller. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen Viis rkamisaegset laulu, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku
Ühe seene mütseel võib mullas haruneda kümnetele ruutmeetritele, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll. Samas puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lhedast sugulust ning seetõttu eraldatakse seened praegu omaette riiki seened. Sellist jaotust toetavad ka molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal on seene loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. Maailmas arvatakse olevalt 1,5 miljonit seeneliiki. Teadusharu, mille uurimisobjektiks on seened nimetatakse mükoloogiaks. SEENTE TÄHTSUS Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks
saateainele sarnast hendit (aseaine) selleks, et indutseerida ensmide snteesi, mis on vimelised lagundama nii aseainet kui ka saasteainet. Lisaks loodusliku mikroobi-populatsiooni lagundamisaktiivsuse stimuleerimisele on vimalik lisada saastunud pinnasesse vi vette spetsiifiliste metaboolsete omadustega mikroorganisme. Sellist meetodit thistatakse terminiga bioaugmentatsioon. Selleks kasvatakse mikroobe enne selektiivsetes stmetes (so. kasvukeskkond, mis sisaldab sama vi lhedast ainet saasteainele) vi kasutatakse geneetilisi manipulatsioone (muudetakse mikroorganismide geneetilist struktuuri). Alati ei pruugi laboris aretatud mikroobitved loodusesse viiduna lagundada saasteainet, sest . saasteaine kontsentratsioon vib pinnases vi vees on liiga krge vi . looduslikud mikroobid inhibeerivad aretatud mikroobitve kasvu. Bioventileerimise puhul lisatakse keskkonda gaasilisi stimulante nagu hapnik ja metaan. Bioventileerimine on in-situ bioremediatsiooni lihtsaim variant.