lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub. Surma mistmisel vib abiks olla ka kujutluspildi loomine. Niteks vib lapsele surma seletada unena. Last vib lohutada ka mte, et ta lheb ees ja jb teisi pereliikmeid jrele ootama. Surma juures kardab laps kige rohkem eraldatust emast ja teistest lhedastest. Talle tuleb lubada, et ta ei j ksi. Laps vajab alati lhedust (kehalist kontakti vajab ka suur laps), see annab talle teadmise, et ta on thtis ja vajalik. Kige lhedasem inimene on tavaliselt ema vi isa. Tema tunneb oma last ja oskab talle arusaadavalt selgitada, mis temaga toimub, teda rahustada ja julgustada. Haigusest tingitud piirangute ilmnemisel ei ole ige kaotatut taga nutta vaid aidata lapsel vimaluse piires edasi areneda. Tuleb rhutada lapse tublidust oma haigusega vitlemisel. Koduse elu korraldamisel on thtis, et igapevaelu kulgeks edasi nii normaalselt kui vimalik. Haiglasolek ja teraapiad on lapsele pshiliselt vsitavad
Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineerib, iseloomustavad neid erinevaid hingelaade tnapevaselt teldes: valitsevaid mentaliteete ka erinevad vrtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni hinnangul kige lhedasem iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises snavaras kibiv termin, mis thistas sugukonna/himu eliidist vlja kasvanud krgema pritoluga isikute vimu. Thtthelises tlkes aga thendab ta parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest
annaabi.ee 
