sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu viis impeeriumi languseni. Järgnevat ajastut tuntakse kui killustatuse ajastu, mis kestis 9- 11.sajand. Ganden Phodrangi reziim Aastatel 1642-1959 kuulus Tiibet kahe riigi võimu alla: 1642-1720 Mongoolia ja aastatel 1720-1912 ja 1951-59 Hiina võimu alla. Ganden Phodrang ehk Tiibeti reziim kehtestati riigis 5. Dalai Laama poolt koos Khosuti khaaniriigi valitseja Güshi Khaniga 1642.aastal. Lhasast sai seejärel Tiibeti pealinn, ning regioonis anti võim Dalai Laamale. Peale dzungaarlaste riigist väljasaatmise läks Tiibeti Qing dünastia võimu alla, kuid Ganden Phodrangi valitsus kestis kuni 1950.aastate lõpuni, kuni sellest sai Hiina RV osa. Tiibeti ülemnõukoguks oli Qianlongi keisri poolt loodud Kashag, kuhu kuulus 3 ametnikku ning 1 munk. Kõigil oli tiitliks kalön. Peale Qing dünastia allakäiku 1911. aastal, kuulutas 13. Dalai Laama välja iseseisva Tiibeti.
kooseksisteerimine. Kuna selle lepingu sõlmimisele eelnes 40 tuhande Hiina sõduri rünnak Tiibeti vastu, Tiibeti delegatsioon oli olnud surve all ning seda ähvardatud, Tiibeti delegatsioonil polnud olnud volitusi Tiibeti staatuse muutmiseks ning pitsatite osas oli tegemist otsese võltsimisega, siis oli see leping ab initio õigustühine. Pealegi ei ratifitseerinud ega tunnustanud seda lepingut ei valitsus, rahvuskogu ega Dalai-laama. USA valitsus veenis Dalai-laamat, kes oli Lhasast põgenenud India piiri äärde, lahkuma Tiibetist ja kuulutama see leping kehtetuks. Dalai-laama andis siiski järele oma ministritele ja naases 17. augustil 1951 Lhasasse, lootusega isiklikult hiinlastega läbi rääkida. India valitsus võttis lepingu suhtes fatalistliku hoiaku ning sellise olukorras ei tahtnud hiinlased uutest läbirääkimistest enam kuuldagi. Dalai-laama ja ta valitsus olid aga kaotanud vabaduse seda lepingut avalikult õigustühiseks tunnistada. 1951
annaabi.ee 
