astrotheme.com/portraits/X455uUy4PQxQ.htm (19.04.09) Lisa 1 Joonis 1. Kaart Svehn Hedini reisidest. (http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) Lisa 2 Ekspeditsioonid aastate kaupa: 1885-1886 Esimene reis Venemaale, Kaukaasiassi, Pärsiasse, Iraaki ja Türki. 1890-1891 Teine reis Pärsiasse ja Kesk-Aasiasse 1893-1897 Kesk-Aasias. Taklamakani kõrbe läbimisel hukkusid kaamelid ja kaks meest. 1899-1902 Kesk-Aasias.Tiibeti kaardistamine ning katse jõuda keelatud linna Lhasasse. 1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja. 1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida- Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku
olnud volitusi Tiibeti staatuse muutmiseks ning pitsatite osas oli tegemist otsese võltsimisega, siis oli see leping ab initio õigustühine. Pealegi ei ratifitseerinud ega tunnustanud seda lepingut ei valitsus, rahvuskogu ega Dalai-laama. USA valitsus veenis Dalai-laamat, kes oli Lhasast põgenenud India piiri äärde, lahkuma Tiibetist ja kuulutama see leping kehtetuks. Dalai-laama andis siiski järele oma ministritele ja naases 17. augustil 1951 Lhasasse, lootusega isiklikult hiinlastega läbi rääkida. India valitsus võttis lepingu suhtes fatalistliku hoiaku ning sellise olukorras ei tahtnud hiinlased uutest läbirääkimistest enam kuuldagi. Dalai-laama ja ta valitsus olid aga kaotanud vabaduse seda lepingut avalikult õigustühiseks tunnistada. 1951. aastal kaotas Tiibet oma iseseisvuse de facto, de jure on ta iseseisev tänapäevani, sarnaselt Balti riikide riikluse säilimisele peale Teist Maailmasõda.
annaabi.ee 
