Sellest tule- nevalt toetavadki maailma juhtivad farmaatsiakompaniid geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringud. Lisaks tuntakse huvi hemofiiliahaigete raviks hädavajalike vere hüübimise toimeainete tootmise ja inimestele transplantatsiooniks sobivate kudede ja organite kasva- tamise vastu. Õppekirjandus: Bowling, A.T. Horse Genetics. CAB International 1998. Fries R., Ruvinsky, A. The Genetics of Cattle. CABI Publishing, 1999. Griffiths A., Gelbart W., Miller J., Lewontin R. Modern genetic analysis. New York, 1999. Lodish, H., Baltimore, D., Berk, A., Zipursky, S. Lawrence., Matsudaira, P., Darnell, J. Molecular Cell Biology. Scientific American Books, New York, 1997. Piper, L., Ruvinsky, A. The Genetics of Sheep. CAB International, 1997. Rothschild, M. F., Ruvimsky, A. The Genetics of the Pig. CAB International, 1998. Teinberg R. Põllumajandusloomade geneetika. Valgus, Tallinn 1978. Teinberg, R. Põllumajandusloomade erigeneetika. Valgus,Tallinn, 1983
reprodutseeruda. Selektsiooni tasemed Kuigi enamus biolooge nõustub, et valiku põhiliseks objektiks on individuaalne organism, on endiselt käimas kõva vaidlus selektsioonist kõrgemal ja madalamal tasemel. Geen Williams tuli selle ideega lagedale ja teda asus otsustavalt toetama Dawkins (kelle üht raamatut hakati vist e.k. tõlkima) - nende (ja mitmete teiste) meelest on selektsiooni objektiks geen. Ka Lewontin oli alul selle poolt, et geeni tuleb vaadata kui selektsiooni märklauda. Nüüd on L. mõnevõrra tagasi tõmbunud. Kriitika ütleb et paljad geend ei ole "nähtavad" valikule. Ja siis veel need, kes on homosügootselt kahjulikud ja heterosügootselt kasulikud. Ja on geene, mille kohanemuse väärtus (fitness value) on eri geneetilises kontekstis, eri genotüüpides, erinev. (Meenutuseks - tegelikult räägivad geenivaliku pooldajad tänapäeval geenigruppidest kui selection of märklauast)
annaabi.ee 
