töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu: Keskkond, metsade hävitamine, keemiline reostus, globaalne soojenemine, ja ohustatud liigid Mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajalugu Loodusega seotud teemad Muud aktuaalsed teemad, mis mõjutavad suuresti elu meie ümber Leviulatus: Tõlge 34 keelde 50 miljonit lugejat NG Little Kids (väikesed lapsed, 36a; 18 kohalikus keeles) NG Traveler (reisija; 15 kohalikus keeles, 1984) NG Adventure (1999) NG Explorer (2001) NG Green Guide (2003, lõpetati 2009) Huvitavat: National Geographic telekanal Telekanal 171 riigis National Geographic ajakiri on non profit organisation e MTÜ Käive ühes kuus u $9milj 2012 I poolaasta käive $30,9milj Eesti 2011 oktoober Erkki Peetsalu 1965 1996 2007
raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil. Üldjuhul peegeldub leviulatus ka jaama kuulatavuses mida suuremal alal jaam levib, seda rohkem on jaamal kuulajaid. Eestis on piirkondi, kus saab kuulata vaid üksikuid Eesti jaamu (Narvas kaheksat), samas kui Tallinnas on see arv 25. Raadiojaamu liigitatakse leviulatusele lisaks ka programmi formaadi alusel. Kui mõni- kord tundub, et ühest või teisest programmist kuuleb 'kogu aeg ühte ja sama muusikat', siis enamasti nii see ongi formaaditud muusikaga raadiojaamade puhul (nt 25-50-aastastele sobivat
soojenemine, ja ohustatud liigid. · Osad väljaanded keskenduvad ka mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajaloole. · Üleüldisemas mõistes on ajakirja sisus loodusega enamasti lähedalt seotud teemad. · Mõnel juhul käsitletakse NG ajakirjas ka muid aktuaalseid teemasid. Näiteks külma sõja ajal räägiti nn Raudse eesriide taga toimuvast, olukorrast Berliinis ja Nõukogude Liidust. Leviulatus: · Hetkel tõlgitakse NG 34a keelde. · 50 miljoni lugejaga on NG ajakiri globaalse suunitlusega ja mõeldud kõigile, kellel on huvi selle vastu, mis toimub looduses meie ümber. · NG ajakirja juurde kuuluvad veel mitmed teised ajakirjad, nende hulgas NG Little Kids, mis on suunatud 3-6 aastastele lastele ja ilmub 18 kohalikus keeles, NG Traveler e NG reisija, mis ilmub 15
3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2) Joonis 1 Sagedus 3G hakkab tööle sagedustel 1900 ja 2100 megahertsi (MHz). Mida kõrgem sagedus, seda lühem on tugijaama leviulatus, kuid seda enam kliente saab korraga levialas suhelda. (Teise põlvkonna mobiilside ehk GSM levib Eestis sagedustel 900 ja 1800 megahertsi.) Eesti(1) 3G litsentsi eest tasusid Elisa, EMT ja Tele2 paar aastat tagasi. 2003. aastal otsustasid nad kõik, et rajavad lähitulevikus oma 3G-võrgu ja igaüks maksis selle võimaluse eest riigile 70 miljonit krooni. Eesti(2) Iga operaator peab alates litsentsi saamisest seitsme aasta jooksul ehk
Digitaalne PMR446 Digitaalne PMR446 on jõudnud tootmisesse alles käesoleva aasta algul. Kasutab 4FSK/FDMA modulatsiooni. Kanali ribalaius on 2 korda kitsam analoogvariandist, see on 6,25kHz. 100KHz sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16 kanaliks. Võimalik on edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit. Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN. Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati telefoniühenduseks. Tänaseks päevaks on lisandunud mitmeid, analoogseid võimalusi pakkuvaid võrke nagu mobiilside (GSM), ISDN, VOIP jne. Avalikku telefonivõrku iseloomustavad põhiparameetrid on:
punktidega. On juhtunud ka seda, et operaator kuuleb omaenese signaali, mis on ümber maakera uuesti temani jõudnud. Selline peegeldumine on iseloomulik lühilainetele, nagu sellest tingitud teinegi efekt: "surnud tsoon". Kuna pinnalaine levib mõnekümne kilomeetri kaugusele ja peegeldunud laine jõuab uuesti Maale väga kaugel, jääb vahepeale ala, kus signaali ei ole kuulda. Mida kõrgem on sagedus, seda väiksem on pinnalaine leviulatus ja seda laiem vaikuseala. Signaal peegeldub hüppe jooksul seda kaugemale, mida väiksema nurga all ta kiirgub. Iga järgnev peegeldumine vähendab signaali tugevust oluliselt. Seetõttu proovitakse kaugside jaoks antennid konstrueerida niimoodi, et nad kiirgaksid signaali horisondi suhtes võimalikult vaikese nurga all. (Ibid., 19-20) Levi sõltuvus lainepikkusest ja ajast Päevasel ajal neelab ionosfääri alumine, D-kiht, sinna jõudnud pikemad lained täielikult. Seetõttu
annaabi.ee 
