(kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid · Prints Philipil oli UK esimene autotelefon · 1958. aastal hakkasid ka NSV-liidu teadlased arendama oma autotelefoni standardit. 1960-aastate alguseks oli telefonilevi 30 NSV-liidu linnas. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1965. aastal esitletakse Rootsis uut tüüpi mobiiltelefoni, mis kaalub vaid 9 kg ja numbrite valimine toimub nuppudega (DMF toonid) · Aasta hiljem esitletakse Bulgaarias
pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata. Vaikimisi on SSIDks tavaliselt nimi, mis viitab seadme tootjale (näiteks Compaq), seda teades saab potentsiaalne sissetungija hakata häkkimiseks kasutama juba tugijaamamudelispetsiifilisi nippe. Kõige turvalisem on valida SSIDks suvaline tähekombinatsioon, mitte firma nimi. Vaikimisi on suurem osa tugijaamadest seadistatud edastama SSIDd kõigile arvutitele, mis tugijaama levipiirkonnas WiFi-ühendust otsivad. Krüpteeritud ühenduse puhul küll võrku sisenemiseks ainult SSID teadmisest ei piisa, kuid siiski pole mõtet võimalikes häkkerites kiusatust tekitada. Seega on mõistlik SSID publitseerimine välja lülitada ja lubada võrku kasutada vaid neil, kes oskavad ise õige ID sisestada. Hoolikalt konfigureeritud turvaseadetest on aga vähe kasu, kui iga WiFi-võrgu kasutaja saab neid soovi korral muuta
1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" 5 kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni. 1957. aastal arendas Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovit olenematta ameeriklastest välja
Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks mobiiliomanikuks sai prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema Aston Martini pakiruumi. 1963
annaabi.ee 
