Mustvee 2016 Sisukord: 1. Tutvustus 2. Käitumine 3. Pidamine ja elutingimused 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Pildid rottidest 7. Rändrotid Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Tutvustus Rotid kuuluvad kõige intelligentsemate näriliste hulka, neid võrreldakse tihti koertega. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on valmis inimestega suhtlema. Vastupidiselt levinutele arvamustele on lemmikuna peetavate rottide esivanem rändrott. Rändrotid on pärit Hiinast, kust nad keskajal üle maailma levisid. Kodutama rotte hakati 18. sajandi paiku. Lemmikloomana on rotid parema iseloomuga kui nende esivanemad. Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikuga ja lihaseline. Rott kasutab oma saba nagu viiendat jalga – sellega saab ronimise ajal võrest kinni haarata ning tasakaalu hoida
Venemaal leitud üle 100 tk. Mõned neist väga uhked ja võisid kujutada võimu sümbolit. Kõige rohkem tavalist kuupi, mille ülemised ja alumised nurgad ära lõigatud. Eestist leitud 3 taolise nuia pead, üks neist sealt samast Siksälä kalmistust. Kõigi nende matuste juurest on leitud meeste juurest tavapärasest rikkalikemaid panuseid, mis võib anda jälle sõjanuiale võimu sümboli tähenduse. Rootsist leitud 39 eksemplari, kõik pronksist aga vaid 1 sama venemaal levinutele ja Eestis leitud nuiadega sama tüüpi. Kõik leiud pisut erinevad ja annavad aimu, et tehtud eritellimuse järgi. Karja kirikus kunstiteos, kus kujutatud ka siit leitud nuiadele sarnast tüüpi nuia. Ratsaniku sõjanui 14. 16. saj tuleb küll selge relvana kasutusele ringi asuvad teravad nurgad ribinui, 6-8 ribi. Pea, mille küljes ogad jõuavad Euroopasse 15. saj türklaste kaudu. Ogadega puunuiasid Eesti aladelt muinasvõitluse aegadest pole küll leitud