tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud juhul Microsoft) poolt kasutada antud pildikogumikku kuid nende kasutamist ei soovitata, sest nad on laialt levinud ja väga isikupäratud. 3. Viimase võimalusena saab lihtsamaid skeeme/pildikesi luua ka tekstitöötlusprogrammi oma joonistusvahendeid kasutades. Graafika vormindamine tekstis
Sealne käivitus näeb tunduvalt teistsugune välja, kui siin loodetavasti tuttavaks saanud public static void Main. Aga sellegipoolest jääb keele põhisisu samaks. Nii muutujad, tsüklid, valikud, klassid ja objektid on endistviisi vajalikud. Lihtsalt tuleb neile osalt uus ja parasjagu vajalikule toimingule vastav sisu kokku panna. SQLi keel SQL on andmebaaside juhtimiseks kasutusel olnud juba mitu aastakümmet. Pole ta sugugi ainuke andmekirjelduskeel ega ka mitte päringukeel. Aga levinumates andmebaasides on ta siiski teinud jõudsa võidukäigu, nii et kel vaja andmetega tihedamalt tegelda, see SQList ei pääse. Pea iga andmebaasitootja on keelele oma lisandusi pakkunud, mis rakendustele võimalusi ja keerukusi juurde toonud. SQL-92-ga standardiseeriti kõige üldisemad käsklused. Omi nippe ja andmetüüpe jagub aga tootjatel küllaga. Siin kirjutises keskendutakse eripärade juures MS SQL Serveri võimalustele. Näited on tehtud SQL Server 2008 abil.
annaabi.ee 
