· riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid · Franz Ferdinandi tapmine annab Austria-Ungarile ettekäände õiendada arved Serbiaga · Austria-Ungari sai toetust Saksamaalt · Saksamaa soovis algatada suuremat sõda rünnata Prantsusmaad enne, kui see oli jõudnud sõjaks valmistuda
Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk)
annaabi.ee 
