Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20. sajandi algul uksed meelelahutuslikule levimuusikale. Erinevalt Debussyst kasutas Ravel ka traditsioonilisi muusikastiilide 20.sajandi kontserdielus oli publikuhuvi silmas pidades ülekaalus muusikavorme, nagu näiteks sonaadivorm. mõjutused just eelmistel sajanditel loodud muusika .
Näiteks on klassikaline muusika muusika, millel on korrastatud olemus, mis on selge ja tasakaalus ning mille puhul on tihti olulisem vormiilu kui emotsionaalne väljenduslikkus. Samuti võib ka klassikaliseks muusikaks pidada 2 muusikat, mille kaunisus on püsiv ja mis ei aegu. "Klassikaline muusika" on ka tuletatud üldmõiste, mis hõlmab kõnekeeles muusikat, mida soovitakse vastandada kergele või populaarsele või levimuusikale. Eesti keeles kasutatakse selles tähenduses ka mõistet "süvamuusika". Selles töös on aga käsitletud klassikalist muusikat kui, mis on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk-, klassitsistlik või eelromantistlik muusika, mille põhilisteks vormideks kujunesid sonaat-sümfooniline tsükkel ja instrumentaalkontsert. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismiajastu muusika
Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused. Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo dzässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester