arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapnikku ka 20-30m sügavusel vee all. näited: Hiina, Jaapani köögis on lehtadru tavaline köögivili (kasvandustest tav). Eestis on levimuim harilik põisadru. 3) PUNAVETIKAD arvukus: ~5000 liiki elukoht: <200m sügavusel mere põhjas (enamik liikidest) mageveekogud, maismaa 150 liiki kirjeldus: valdavalt hulkraksed organismid, kes on sisaldavad punaseid pigmente, mis teevad sügaval merepõhjas fotosünteesi võimalikuks. tähtsus: kasutatakse meditsiinis ja toiduainetööstuses, kuna neist on võimalik toota
kunstipärandit. Maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud Sambakapiteelid San Vitale langus aegadega. kirkus Ravennas. 6.saj. Paemise tehnikad: mosaiik ja ikoonmaal Ikoon.-püha, imettegev pilt. Maaliti enkaustika tehnikas. Hiljem temperavärvidega kokku liimitud laudadest tahvlile Levimuim teema: Maarja Jeesus lapsega Ikoonidest mooduststi pildisein ehk ikonostaas. Ikonostaas eraldas kooriruumi (altarit) ülejäänud kirikust. Mosaiigid Keisrinna oma saatjaskonnaga. Mosaiigid 6.saj : Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline San Vitale kirikus Ravennas. 6.saj.
20. sajandi lõpul tõestatigi katseliselt, et prootonid ja neutronid koosnevad omakorda kolmest veel väiksemast osakesest – kvargist. • Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist. Tavalise aine ehituskivideks on vaid kaks kõige väiksema massiga kvarki ning elektron kui levimuim lepton. Ülejäänud alusosakesi saab tekitada vaid laboris ja nende eluiga on väga lühike. Niisiis saab rääkida vaid antud teadmiste tasemel jagamatutest aineosakestest. Jagatavuse piiri ehk inimkonna sisemist nähtavushorisonti on viimase 150 aasta jooksul kogu aeg edasi nihutatud. • Muuseas on ka osakestefüüsikas jäänud kehtima juustulõikamisel ning aatomite lõhkumisel ilmnenud