Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskrakuga, sellest kujuneb säilituskude ehk endosterm.järelikult toimub kahekordne viljastamine. Selline viljastumine on iseloomulik ainult katteseemnetaimedele. Seeme Seeme on taime eriline elujärk, ainevahetus on ajutiselt vaibunud, taim saab mitmesuguste levimisviiside abil asuda uutele kasvukohtadele. Seemet katab kest, tal on kaitsefunktsioon. Olulisemaks osaks seemnes on idu, kaheiduleheliste taimede seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad.
y koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainete, saaduste ja tingimuste kohta; y leiab uuringu abil, kuidas taimede kasv sõltub erinevatest keskkonnateguritest; y hindab fotosünteesi tähtsust taimedele, loomadele ja seentele; y seostab erinevate taimeorganite talitlust tõusva ja laskuva vooluga; y leiab uuringu abil, kuidas erinevad keskkonnategurid mõjutavad seemnete idanemist; y toob näiteid erinevate paljunemis- ja levimisviiside (sh. tolmlemisviiside) esinemisest loo- duses ning leiab nende eelised ja puudused; y toob näiteid Eesti tavalisematest õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimedest ning vetikatest; y võrdleb erinevatesse taimerühmadesse kuuluvate organismide välisehitust; y analüüsib, kuidas õistaimede organite ehitus sõltub nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist;
annaabi.ee 
