Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini
kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996 · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud toes oli lail ,,Ei ole üksi ükski maa" K · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988) ,,Kaunimad laulud"(F. A Saebelmann/A. Mattiisen), ,,Mingem üles mägedele"(K.A.Hermann/A. Mattiisen), ,,Sind surmani"(A. Kunileid/A. Mattiisen), ,,Isamaa ilu hoieldes"(K. A. Hermann/A. Mattiisen), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään".
levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku ,,laulva revolutsiooni"nime all. Heliloojad: Sven Grüünberg (1956) Looming: Muusika filmidele ,,Hukkunud Alpinisti Hotell" , ,,Corrida" , ,,Täna öösel me ei maga", ,,Kõrini" , ,,Klaabu" , ,,Naksitrallid", ,,Lepatriinude jõulud", ,,Instinkt" , ,,Leiutajateküla Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming: ``Ei ole üksi ükski maa", Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", Süit ,,Ajaga silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm". Elektronmuusika ,,Grott", ,,Fuuga mustkunst" ja ,,Jurassic Park". 6. 1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende
Boys, 1930. aastast, kui uksed avas uus luksusrestoran Dancing Palace Gloria, on Veebel pianistina sealse orkestri The Happy Seven nimekirjas (Mutsu 1991, 10: 88). 1931. aastal moodustas K. Strobel samasse restorani uue orkestri, kutsudes pianistiks P. Veebeli, kes jäigi mängima Strobeli orkestritesse kuni viimase lahkumiseni Eestist 1939. aasta novembris. Lisaks tööle tantsumuusikuna jätkus teda mujalegi – ta oli aktiivne levilaulude loojana ja arranžeerijana, teda võis tollal sageli kuulda esinemas pianistina K. Strobeli orkestriga ringhäälingus, kuid tantsupalades oli klaverisoolosid harva ja need olid lühikesed. Rohkem sai ta oma võimeid näidata saadetes, kui esines klaveriduos koos K. Paalsega (vt foto 59), trio või kvartetiga. V. Ojakäär, kes noore džässihuvilisena on neid saateid ise kuulnud, kinnitab, et tegemist oli tehniliselt laitmatu, improvisatsioonivõimelise muusikuga (Ojakäär 2000: 380).
annaabi.ee 
