võimalike kopsumetastaaside avastamiseks. Tehakse ka kopsude röntgenogrammid ja sonograafia kõhuõõnest. Magnetresonantstomograafia (MRT, MRI) aitab vajadusel täpsustada pehmete kudede seisundit, kasvaja suhet neurovaskulaarsete struktuuride ja liigestega. Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257).
Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia, rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane). Ravimeetodid Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi sõltub kasvaja tüübist, selle suurusest, levikuulatusest, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausist ja patsiendi üldseisundist (Tigane). Rinnavähi raviks kasutatakse järgmisi meetodeid: kirurgiline ravi, sektoraalresektsioon, mastektoomia, lümfisõlmede eemaldamine, laiendatud sektoraalresektsioon, kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi, bioloogiline ravi, palliatiivne ravi, ravi loodustoodetega (Tigane). 4 Enesekontroll
annaabi.ee 
