kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt konkureerida ja kohati ka välja tõrjuda punane lepp (Almus rubra) ja suurelehine vaher (Acer macrophyllum). Sinihalli ebatsuuga metsad Sinihall ebatsuuga moodustab ulatuslikke puhaspuistuid Idaho lõunaosas, Utah põhjaosas ning Montana lääneosas. Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel
Saarkõrgustikud Haanja ja Otepää saarkõrgustikud on kujunenud mitme teguri toimel ning rohkem kui ühel jääajal. Nende saar kõrgustike paks ja keeruka ehitusega settelasund on moodustunud erinevate jäätumiste setetest. Jää lõplikult sulamisel kujunes iseloomulik künkliknõoline reljeef, kus domineerivad limno ja fluviomoreenkattegamõhnad. Kolm pinnavormide levikupiirkonda 1. PõhjaEesti õhuke pinnakate ja väheliigestatud reljeef. Tooni andev liustike kulutav tegevus. 2. KeskEesti kulutuskuhjevormi (voortevöönd) 3. LõunaEesti paks pinnakate ja künklik moreenreljeef. Ülekaalus liustike kuhjav tegevus. 10. Mere ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud rannanõlval või rannas: 1. Lainete purustaval tegevusel ehk murrutusel ehk abrasioonil.