pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum
paiknemiskohana kõne alla vaid kaks punkti. Need punktid saame kui lõikame sfääre A ja B sfääriga C. Kasutades neljandat satelliiti saame selgitada millises neist kahes punktis me asume. Võime piirduda ka kolmesatelliidiga, lähtudes asjaolust, et üks kahest võimalikust paiknemiskohast on praktiliselt ebareaalne arvestades, et asume ise Maal. Mõõtmiste idee oleks järgmine. Kaugus satelliidini on signaali levikuaeg korrutatud signaali levikukiirusega, st. mõõdetakse aega, mille kulutab signaal, läbimaks vahemaad satelliidist vastuvõtjani Signaali lähteaja saame, kui vastuvõtja ning satelliidi kellad sünkroniseerida - mõlemad genereerivad sama koodi täpselt samal ajal. Nüüd ei tarvitse meil teha muud, kui võtta vastu satelliidist saabunud kood ja määrata, kui kaua enne seda genereeris sama koodi vastuvõtja. Ajavahe annabki meile signaali levikuaja. Igas satelliidis on neli väga täpset ja väga
annaabi.ee 
