700 km sügavuseni. Seal asub seismiline katkestuspind alumise ja ülemise vahevöö vahel ning toimub tõenäoliselt oliviini muutumine perovskiidiks. Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärina kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärinakeskmeks e. Epitsentriks Ligikaudu 90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km Seismilised lained, nende tüübid ja levikukiirused Seismiline laine on elastsete deformatsioonide laineline levimine maapinnas. Seismiliste lainete allikast (maavärina fookusest, koldest e. hüpotsentrist) levivad sfäärilise frondina eemale kaht erinevat tüüpi lained: 1) ruumi e. kehalained s.o. lained mis levivad Maakere sees sfäärilise frondina nagu helilained õhus 2) pinnalained mis levivad maavärina epitsentrist (maavärina kolde kohal asuv punkt maapinnal)
mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest. P- lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. Enamikel juhtudel toimub kivimi tiheduse suurenemisega ka seismiliste lainete levikukiiruse suurenemine (va soola puhul). Siit järeldub, et Maa sügavuse suurenedes reeglina seismiliste lainete levikukiirused Vp ja Vs suurenevad. Seismiliste lainete allika ümber tekib sellest sfääriliselt eemalduv 3 seismiliste lainetuse front mis kannab endas seismilist energiat. Seismiliste lainete leviku kiiruste ja seaduspärasuste uurimisel opereeritakse seismilise lainetuse kiirega (nagu valguslainetuse puhul). Juhul kui Maa sisemus oleks ühtlane, s.t. Maa oleks homogeenne keskkond, siis seismilise lainetuse
annaabi.ee 
