Puhkeoleku järgse taastumise kiirus ◦ Mõõtmed ◦ Strateegiad Ökoloogiline nišš Kaks väga sarnast liiki võivad lähestikku kasvada, kuid ometi mitte ristuda või üksteist välja tõrjuda ◦ Erinev viljakuse aeg ◦ Erinevad nõuded kasvukohale ◦ Erinevad ressursi vajadused ◦ Erinev etoloogia Liigirikkus piiratud alal: ◦ Liikide nõuded keskkonnale kattuvad mõnes osas, kuid mitte kõigis tegurites Niši roll ennustatavate levikuareaalide mudelite koostamisel: fundamentaalne ja realiseeritud nišš Juhusliku leviku faktor Ressursipõhine nišš Keskkonna gradiendid Igal liigil on oma optimaalsed vahemikud erinevatele klimaatilistele (füsikokeemilistele) tingimustele ◦ Temperatuur ◦ Niiskus ◦ Päeva pikkus ◦ Jne Eurütoopne organism: talub laia gradientide vahemikku (laia ökoloogilise amplituudiga) Stenotoopne organism: kitsa taluvusega, peavad esinema kindlad tingimused
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ETS-122) koondab endasse terve rea põhimõtteid, mida võib käsitada ideoloogiliste seisukohtade, arusaamade standarditena, mis sõltumata rahvusriikide "mudelite" erisusest on kõikjal universaalsed ja üldtunnustatud. Kahe ülalpool toodud teooria levikuareaali kõrval on ka rida teisi faktoreid - eeskätt rahvuslik- kultuurilisi ning ajaloolise arengu faktoreid tinginud mitmete nn. superregionaalsete kohaliku omavalitsuse "mudelite" levikuareaalide teket. Ehkki sellised klassifikatsioonid on alati mingil määral tinglikud, võime tugineda neist ühele enamlevinule: 1) riikliku teooria leviku areaal (eeskätt Saksamaa ja Austria, Kesk-Euroopa; samasse mõjusfääri suundus omariikluse saavutamisest alates ka Eesti); 2) kogukondliku teooria leviku areaal (eeskätt Holland ja Prantsusmaa, Lõuna-Euroopa ehk Vahemere basseini riigid); 3) common law süsteemi riigid (Suurbritannia, Iirimaa);
annaabi.ee 
