Säästev ehk jätkusuutlik areng tagab inimese elukvaliteedi paranemise, säilitades loodusvarasid ja elurikkust. Keskkonnamõju hindamine (KMH) uuring, mille käigus hinnatatakse plaanitavate tegevuste mõju loodusele ja sealsetele elanikele. 1) Kaitsealade loomine on tõhusaim viis elurikkuse kaitseks, sest see hoiab ära, vähemalt seal piirkonnas, inimese rünnakud loodusele. 2) Kaitsealuste liikide säilitamine levikuandmed lisatakse riiklikesse andmebaasidesse. 3) Säästev areng Eesmärk on: Saavutada olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille osa ta ise on, mitte kui kaitset vajavat objektide kogumit. 3. Kuidas põhjustab inimene liikide hävimist? Punane raamat andmestik, kus on kogu info looduslike liikide ohustatusest. Kõrbestumine viljakate alade muutumine kõrbeks. Võib toimuda maa ülekasutamise tõttu
Materjal Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 5 Eestis ja Venemaal elavat konlast- järvekonn (Rana ridibunda), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Venemaal elavad veel lisaks siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani), väle konn (Rana dalmatina) ja idakonn (Rana semiplicata). Levikuandmed pärinevad raamatust ,,Loomade elu- kahepaiksed ja roomajad" (6), ,,Euroopa kahepaiksed ja roomajad" (3) ja ,,Kahepaiksed e. amfiibid" (7) Tulemused ja arutelu Järvekonn- Järvekonn on levinud suures osas Euroopast, Venemaast ja Kesk-Aasiast. Iseloomulik on ta steppidele ja laialehistele metsadele. Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni (1). Järvekonn on Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik. Järvekonn on üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest
elementide parem erinevates protsessides kättesaadavus Graniitpõhja lagunemine, Põletusenergeetikale alternatiivide veekogude hapestumine otsimine Eesti kaitsealused liigid: 85 I kaitsekategooria liigid- Eestis jäänukpopulatsioonina või väljasuremisohus, levikuandmed on salastatud, levikupaikade ümber on puhvertsoonid, kus on reeglina inimtegevus keelatud. Lendorav, euroopa naarits, ebapärlikarp, madukotkas, väike-konnakotkas. Pisi-lina, kollane käoking. Limatünnik. VII. AINEVAHETUS Kõik organismid on avatud süsteemid, mis tähendab, et vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. Ainevahetustüübilt jagunevad organismid kolme rühma: autotroofsus; heterotroofsus ja miksotroofsus. I. autotroofsus
annaabi.ee 
