..) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi.
..) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi.