Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada. Artur Schnitzler (1862-1931) Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga. Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult. Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse
meditsiiniüksused (Sanitätsstaffel). SSi kõrgeimad auastmed olid (kõrgeimast alustades, sulgudes Wehrmachti võrdväärsed aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant). Saksa relvajõudude Wehrmachti (e.k. kaitsejõud) koosseisus olid armee (Heer), sõjalaevastik (Kriegsmarine) ja lennuvägi (Luftwaffe), sõja ajal ka Waffen-SSi ja SA üksused. Wehrmachti ülemjuhataja oli peale Hindenburgi surma 1934 Hitler. Kuni 1938. aastani oli kõrgeim ülemjuhatus kaitseministri von Blombergi käes, tolle errumineku järel nimetati kaitsejõudude
annaabi.ee 
