Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suhtuvad sellesse samal viisil nagu mõnda rahepilve: igaüks palvetab, et rahe ainult mitte teda ei tabaks, kuid ükski ei püüa seda takistada. 34. Ja keegi ei kaitse end mitte ainult nende toetuste vastu, mis temalt saavad osaks kogu Hellasele, vaid isegi ka nende vastu, mille all kannatab igaüks eraldi. Kaugemale ei saa enam minna! Kas ta ei võtnud ette sõjaretke korintlaste linnade Ambrakia ja Leukase 6 vastu? Kas ei tõotanud ta vandega aitoollastele ahhailaste linna Naupaktost 7 üle anda? Kas ei võtnud ta teebalastelt Echinost8 ja kas ei asu ta praegu teele oma liitlaste bütsantslaste vastu? 35. Kas ta meilt -- ma ei kõnele juba endast -- ei haaranud Chersonesose suurimat linna Kardiat9? Ja ehkki meie kõik kannatame selle all, me viivitame, kõhkleme, piilume naabrite poole, oleme tulvil umbusku üksteise vastu, mitte aga selle vastu, kes meile kõigile kahju teeb. Ent kui
Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse, armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud). 1.2. Ovidiuse Ovidius (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik.Temaatika: oma elu (3 korda abielus olnud). Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees.