· numismaatikud määravad müntide ja leitud aarete põhjal kaubandussühteid jms · etnoloogid rahvaluule, keele, ehitisete, esemete, töövõtete põhjal määratakse inimeste ränded ja kokkupuuted teiste keelkondade esindajatega. II Kirjalikud ajalooallikad Eesti ajalooline aeg, mis kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud kas mõne · Rooma autori, · Skandinaavia saaga · Vene letopissi fragmenti mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt tõlgendatavad. Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus
erinev kui varem ja see käib inimestele närvidele. Nad peksavad ta surnuks. Kui ta sureb siis juhtuvad imed ja saadakse aru, et ta oli pühak. Nii saavad teised puhtaks, sest nad kahetsevad-saavad puhtaks läbi teise kannatuste. 34. Kroonikad ja letopissid, mõlemale vähemalt 1 autor ja lugu, erinevused. Kroonika ajaraamat. Esimese kroonika kirjutas Nestor Letopiss algas alati maailma lõpu ja uue alguse looga. Esimese letopissi kirjutas sakslane Scholtze. ,,Lugu Igori sõjaretkest" tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine . Utori jaoks peegeldab lugu Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised s.o. taevakehadesse puutuvad sümbolid, samuti hingestatud loodus. 35. Vürstinna Olga kättemaks Drevljaanid tapavad Olga mehe vürst Igori ahnuse eest
annaabi.ee 
