Mälestuse jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Raamatud ü Kümme lugu" (1893) ü "Vari" (1894) ü "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ü "Kogutud teosed" IVIII (19211935)
Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi kirikuõpetaja Peeter Parts. Mälestuskivi (kivil on kujutatud kukke, sest kukke on alati peetud äratajaks, usinuse ja virkuse sümboliks) Click to edit Master text styles Second level
....................................................................................................................9 2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803. aastal, linna serva. Ülikooli botaanikaaia asutajaks oli professor Gottfried Albert Germann(talle on püstitatud botaanikaaias mälestuskivi ja monument), kes oli botaanik. Ta oli aia esimene juhataja ja kes tõi aia kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusesse. Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811