RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED. TEINE RISTISDA (1147-1149) XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi nnestus seldukkidel osa kaotatud aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.Lne-Euroopale oli see raske lk.Tuli hakata jlle tegema kihutustd,et vtta ette uus ristisda. Uue ristisja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta phjendas Teise ristisja korraldamise vajadust.Pha Bernardi leskutsetele vastati kogu Euroopast.Kaks tolle aja kige vimsamat valitsejat- Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Phale Maale rististta. Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama.Pha Bernardi leskutsetest rgiti sellest,et ristisdu paganate vastu vib pidada ka Euroopas.Phja-Euroopa valitsejade eelistasidki prata oma relvad ristimata lneslaavlaste -vendide-vastu,kes elasid Elbe jest idas. Teel Phale maale tuli ristisdijatel kogeda rmist vaenulikkust
1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav teadus nr
annaabi.ee 
