Peamine sigimisperiood Läänemeres kestab veebruarist märtsini. Tavaliselt poegivad nad ajujääl või soojade talvede korral ka väikestel saartel. Harilikult on pesakonnas üks poeg kaaluga 1012 kg. Sündides on pojal kreemikasvalge villane lootekarvastik, mis vahetub 24 nädala jooksul lühema ja täiskasvanulikuma karvkatte vastu. 18-päevase imetamisperioodi jooksul suureneb poja kehakaal 3040 kg võrra. Pärast emapiimast võõrutamist jäävad pojad lesilasse kuni täieliku karvavahetuseni, elades oma rasvavarudest. 1-4 nädala pärast siirduvad pojad lõpuks merele toituma. Nad kaovad lesilast eri suundadesse ja rändavad agaralt ringi haruldased pole isegi rohkem kui 1000 km pikkused vahemaad. Hallhülged saavutavad suguküpsuse 46-aastaselt. Emasloomad võivad elada kuni 35-aastaseks, isased 25-aastaseks. Paaritumine toimub imetamisperioodi lõpus. Tavaliselt saabuvad isasloomad lesilatesse
Alles siis hakkavad nad jahti pidama. Kotikud püüavad kala peamiselt öösiti ning suudavad sukelduda umbes seitsmeks minutiks. Olles piisavalt söönud, naasevad emasloomad poja juurde. Paljunemine. Veel enne, kui emased kotikud kohale ujuvad, teevad isasloomad algust kahevõitlustega, et endale välja võidelda piisavalt suured lõigud. Kurameerimise ajal koguvad nad enda ümber umbes 40 emasloomast koosneva haaremi. Esimese kahe päeva jooksul pärast lesilasse jõudmist toob emane ilmale üheainsa, musta värvi karvastikuga kaetud poja, olles tiine olnud ligi aasta. Mõni päev pärast sünnitust paaritub emasloom domineeriva isasega, seejärel ujub mitmeks päevaks kala püüdma. Merelt naaseb ta vaid poega imetama. Kolme kuu vanune poeg võõrutatakse ning ta suudab ema lõunamaateekonnal saata. Isasloomad kaitsevad oma territooriumi ägedalt, seetõttu pole neil kolm kuud aega süüa. Nüüd suunduvad nad nõrkadena merele jõudu taastama. (10)