hävingut ja kannatust toov. Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal, valmistas teistele jumalatele relvi ja ehteid, kästööliste kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12
Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Kleio Ajalugu Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulud Euterpe Lüürika HERAKLESE 12 VÄGITEGU 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12
Mükeene sai alguse linnusest, kasvas linnaks. Teised tähtsamad linnad: Tiryns, Argos, Pylos. Mükeene kultuuri mõjud olid laiemad, ulatusid teistesse Kreeka maakondadesse. Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha. Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust palju jäätmeauke
annaabi.ee 
