Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu
siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e
annaabi.ee 
