ja Ilmar Rebase (RT 1940, 86, 825). 31 Eesti pagulasvalitsuse juures oli aastatel 19491981 õiguskantsleriks Artur Mägi (vt http://www.oiguskantsler.ee/ajalugu/ajalugu.php). Selle perioodi kohta puuduvad siinkirjutajal kahjuks lähemad andmed. 32 Kolmes eelnõus oli õiguskantsler presidendi juures: Igor Gräzini põhiseaduse töömaketi eelnõus, Edgar Talviku ja Jüri Kaljuvee põhiseaduse eelnõus ning Ando Lepsi põhiseaduse eelnõus (vt Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 1121 jj, 1138 ja 1163). Kaks viimast andsid õiguskantslerile 1938. aasta põhiseaduse §-ga 47 võrreldava pädevuse, lisades sellele ülesande teostada järelevalvet ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse üle. Ando Lepsi eelnõu pani õiguskantslerile ühtlasi kõrgeima järelevalvefunktsiooni inim- ja kodanikuõiguste järgimise üle. Igor Gräzini eelnõu § 56 erines ülejäänutest oluliselt
Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et selles erakondade hulgas puudus üks kindel domineeriv jõud, mistõttu olid igasugused kokkulepped raskesti saavutatavad. Taoline seis lõi raske pinnase põhiseaduse moodustamiseks. Kui põhiseaduse assamblee oli moodustatud, kuulutas see välja konkurssi põhiseaduse eelnõudele. Laekus 5 eelnõud: Jüri Raidla grupi eelnõu Jüri Adamsi grupi eelnõu Ando Lepsi grupi eelnõu 1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu Kalle Kulboki grupi (kuningriiklased) eelnõu Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse: 1. Kas vabariik või monarhia? 2. Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle) 3
annaabi.ee 
