Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad Araablased, iraanlased, turkmeenlased, tatsikid, usbekid, armeenlased on jätnud meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid.
positsioonile). Keskaegse Euroopa haiglad olid eeskätt seotud kiriklike institutsioonidega (kloostrid), nende asutamisel mängisid tähtsat rolli ka kõikvõimalikud heategijad. Viimaseid motiveeris see, et annetused tõstsid ühiskondlikku prestiizi. Tegemist oli eeskätt vaeste, vanade, puudustkannatajate ning palverändurite varjupaikadega. Need asutused olid väikesed ja eksisteerisid sageli lühiaegselt, peaaegu kunagi ei olnud neis arsti. Mõnede leprosooriumid eesmärk oli vaid haigete isoleerimine. Suuremad haiglad hakkasid tekkima suuremates linnades ja eeskätt Itaalias (Firenzes loeti 15. sajandil kokku üle kolmekümne haigla). Nende haiglate (mis olid jätkuvalt formaalselt seotud kirikuasutustega) tegevust tagasid oma annetustega kaupmeeste organisatsioonid. Kaupmehed, lähtuvalt oma mobiilsusest, ei saanud haiguse korral alati loota lähedaste toele
annaabi.ee 
