Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati Timuka järglased ei saanud pidada ausat ametit või abielluda ausa neiuga Autuks ametiks oli ka prostituut Seda ametit pidasid enamasti äärmisesse viletsusse tõugatud naised Veel kuulusid autute ametite hulka saunamehed ja -naised, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad Pidalitõbised Rahvas kartis pidalitõbiseid ehk leeprahaigeid Neile rajati spetsiaalseid haigemaju ehk leprosooriume Eesti vanim pidalitõbila suleti alles 20. sajandi keskel Pidalitõbiste eest hoolitsemist peeti väga õilsaks teoks 9. sajandil levisid ettekirjutused pidalitõbiste eraldamisest ning nende majade, riiete, mööbli ja muude asjade põletamisest Üleeuroopalises näljahädas süüdistati ka juute ja pidalitõbiseid kuna arvati, et nad mürgitasid kaeve ja allikaid Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju
avaldatud hulk lõhemaid artikleid meditsiiniloo vallast. Kogumik, millest neid sageli leiab, on Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Antakse välja juubelite ja tähtpäevadega seotud artiklikogumikke. Ajaloolisi ülevaateid avaldavad perioodilised väljaanded nagu Eesti Arst (Nõukogude Eesti Tervishoid) ja Hippokrates. Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel: 1237 Püha Johannese hospital (Tallinnas) (ilmselt veel leprosooriume mujal Eestis) 1422 Tallinna Raeapteek 15. sajand Tallinnas linnaarst (linnafüüsikus) 17. sajandist hakkavad ilmuma maa-arstid. 1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus