Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lepplik" - 5 õppematerjali

Mare Hallik
1
docx

Mare Hallik

emaga. Ema oli tal kodune ja isa töötas Puna-armees. Kui ema viidi Siberisse jäi ta naabrite hoole alla, kes ei hoolitsenud eriti. Lapsepõlves ei viibinud ta lasteaias. Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada. Ta tegeles ka oma venna ja õega. Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi. Enamasti tegeles oma nukuga. Kuna tegi lapseeas ka pahandust siis sai ta selle eest, kas riielda, vitsa või karistati nii, et pandi jalgupidi lumehange.elas koos oma õe ja vennaga ühes toas, seega polnud päris oma tuba. Ei ole näinud oma vanaisa, aga vanaema nägi ainult mõni kord. Sünnipäeva tal ei peetud. Aga samas teisi pühasi peeti nagu jõulud. Kuusk tuppa, lauldi jõululaule, söödi verivorste nagu kombeks

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Karl Ristikivi-Rohtaed
13
rtf

Karl Ristikivi "Rohtaed"

Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu,

Kirjandus → Kirjandus
969 allalaadimist
Karl Ristikivi-rohtaed-kokkuvõte
8
odt

Karl Ristikivi "rohtaed" kokkuvõte

lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
Rohtaed - kokkuvõte
14
doc

Rohtaed - kokkuvõte

,,Sa segad jälle, Emmi- sul ei ole ka põrmugi loogikat. Jutt ei olnud majast, jutt oli lapsest. Maja on sinu oma, kõigi jumalate nimel, seda oled sa alati rääkinud, ja see on nii. Aga laps on Anna oma, kuigi meie nimel- ja kuigi ma armastan teda nagu oma last..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 232 ). Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. ,,pärast seda, mis sa mulle praegu ütlesid, ei kõlba see maja enam ühelegi lapsele eluasemeks. Sa oled selle maja alusmüürid maha kiskunud, naine! Tuli koldes on kustunud..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 233 ). Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine, Emmi vaesekene oli aga nii rumal, et ei taibanud üldse mida Juulius selle jutuga mõtles. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt

Eesti keel → Eesti keel
1178 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

Puuduseks on terade suurem kiu sisaldus. Sõklad moodustavad kuni 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel. Kaeral on rohkem hilisvõrseid. Kaer idaneb 2...3 kraadi juures. Oras talub lühiajaliselt -8...-9 kraadi külma. Võrsumisperioodil vajab jahedat ilma. Niiskuse nõudlus on suur( lehed on suuremad ja suurem aurumine) , ta on niiske kliima taim. Veevajadus on 470 l. Veepuudusele on tundlik. Mullaviljakuse suhtes on lepplik, tal on tugev juurestik ja seetõttu omastab toitaineid paremini. Kaer on pika päeva taim. Kaer on isetolmelja , kaeraterad valmivad ebaütlaselt. Valminud t Suvi nisu. Kasvab kõige paremini stepi tingimustel. Suvinisu tõusmed taluvad öökülma ...-11. Suvi nisu on niiskus nõudlik ja vajab viljakamat mulda kui teised teraviljad. On ka pika päeva taim, kasvuaeg eestis 90...110 päeva. Külvikorda paigutamisel tuleb lähtuda erinevate liikide ja soraremtide kasvunõuetest

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun