teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik.Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966.
ka rahvusi ja rahvuslikku liikumist. Võim pidi olema töölisklassi käes, nende arvates oli kogu aeg ühiskond olnud klassiline, töölised pidid vägivalla abil haarama enda kätte poliitilise võimu ja kehtestama mõneks ajaks diktatuuri. Tööliste liitlastena nähti talupoegi. Kõik töölisvahendid riigistatakse ja üleminekuperioodil, kui taheti saavutada klassideta ühiskonda, oli lubatud ka vägivald proletariaadi võimuga leppimatute inimeste vastu. Tähtis oli erinevate riikide töölistevaheline solidaarsus, nad peaksid ühinema ja kukutama võimult võimulolijaid, kehtestama diktatuuri (NSVL). 3) Miks ei ole võimalik anarhistliku ühiskonna teke? V: Sest kui kaotaks ära valitseja/riigi, siis tahes tahtmata hakkaks kellelegi võim pähe või soov ise teiste üle valitseda. Riigi puudumine eeldab inimestevahelist vabatahtlikku koostööd, aga see ei ole võimalik, kuna inimestel on niivõrd erinevad
annaabi.ee 
