XVIII lk.206 Mari veedab rohkem aega peres kui Jussiga saunas ; jõulupühade ajal läheb Mari Andresega kirikusse, mitte Jussiga Juss kurb ; Andres ütleb, et võtaks Mari Eespere perenaiseks ; Andres lööb Pearut kohus Andrese kaotus (rahatrahv + 8 päeva vee ja leiva peal) ; Juss palub, et Mari sauna tagasi tuleks, kuid too ei lähe ; Juss pussitab Andrest XIX lk.224 Juss poob end üles matused ; Mari jääb perre XX lk.234 Pearu Eesperes külas (leppimas) ; P. vankri ja hobusega Andrese rukkis (tegelikult Andrese temp) kohus Pearu süüdi ,,kohtupidamine" kõrtsis Andres jääb peale Pearu ja Andres lähevad kaklema Pearu väga vihane, Andres rahul XXI lk.249 Mari ja Andrese vestlus, Andrese ülestunnistused ; Mari jääb lapseootele XXII lk.257 Mari ja Andres lähevad õpetaja juurde õpetajahärra hukkamõist ; pulmad kutsumata külalised (Laulu
aastaid tagasi palus. Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Mari mõtles peale matust Vargamäelt lahkuda, kuid Andres tegi tema südame nii helaks, kui luges palveraamatut puusärgi ääres. Pärast veel Andres küsis, kas jääd siia või lahku ise tead. Mari jäi esialgu Vargamäele. XX Elati rahuliku elu. Pearu käis naabrirahvaga leppimas. Kuid ei jätnud jonni kemplesid ikka tuleval kevadel edasi ning rääkisid asja selgeks ainult kohtukulli silme all ja kõrtsileti ees. Viimane käik kohtu oli sellepärast, et Pearu oma vankriga Andrese rukkis oli ning Andres avastas ta sealt. Kaklesid ükskord nii, et Andresel habe rikutud ja nägu verine, kuid Pearu täiesti terve. Sisimas Andres võitis. XXI Andres tuli kõrtsist koju ning Mari läks värava peale vastu. Mees rääkis kõrtsist juhtunust ja
ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti
heinamaalgi!"..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi! Kui võiks sama nööri siduda samasse kuuseoksa, siis oleks kõik mööda! Aga igakord äratas teda neist mõtteist laste kisa ja nutt. o "Kes sellest hoolib," vastas Andres. "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette." o Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele kive veeretada, piirilt aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada, tema sulasega riielda või ükskõik missugust vingerpussi mängida, et üleaedset ärritada ja
Kahekesti mindi surnuaia juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli Pearu neile külla ja hakkas rääkima: kui hea ja väärt naine Krõõt ikka oli ja Juss samuti; Mari rõõmsast olekust ei ole aga enam midagi näha; lapsed kasvavad sama tugevaks kui nemad Andresega on. Näha oli et Pearule läks ikka südamesse Jussi surm, sellepärast et Marist ja Andreset nii kõrtsis oli rääkinud- arvas et Jussi surm on tema hingel. Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida
Kahekesti mindi surnuaia juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli Pearu neile külla ja hakkas rääkima: kui hea ja väärt naine Krõõt ikka oli ja Juss samuti; Mari rõõmsast olekust ei ole aga enam midagi näha; lapsed kasvavad sama tugevaks kui nemad Andresega on. Näha oli et Pearule läks ikka südamesse Jussi surm, sellepärast et Marist ja Andreset nii kõrtsis oli rääkinud- arvas et Jussi surm on tema hingel. Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida
annaabi.ee 
