2. Lepped, mis on riikidele, et nad saaks regulerida mingit valdkonda või tegevust. Nt kalastamine. 3. Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas. Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid. Aina rohkem norme leiab lepetest. Mis juhtub siis, kui normid on riigile kohustuslikud nii leppe, leppete kui ka tavade alusel? Kui norm on väljakujunenud tavaks, siis sõlmitakse rahvusvaheline konvensioon, mis kinnitab seda tava. Kui see leping aegub/lõppeb, siis kas riigid peavad seda normi järgmima või mitte? Tava on väljakujunenud, riigid on kohustatud seda järgima. Konvensioonis on sätestatud see sama tava, konvensioon lõppeb ära. Mis siis saab? Langeb ära kohustus järgida tava konvensiooni alusel. Tavana on see täisjõus olemas. Riigid peavad tundma, et see on
2. Lepped, mis on riikidele, et nad saaks regulerida mingit valdkonda või tegevust. Nt kalastamine. 3. Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas. Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid. Aina rohkem norme leiab lepetest. Mis juhtub siis, kui normid on riigile kohustuslikud nii leppe, leppete kui ka tavade alusel? Kui norm on väljakujunenud tavaks, siis sõlmitakse rahvusvaheline konvensioon, mis kinnitab seda tava. Kui see leping aegub/lõppeb, siis kas riigid peavad seda normi järgmima või mitte? Tava on väljakujunenud, riigid on kohustatud seda järgima. Konvensioonis on sätestatud see sama tava, konvensioon lõppeb ära. Mis siis saab? Langeb ära kohustus järgida tava konvensiooni alusel. Tavana on see täisjõus olemas. Riigid peavad tundma, et see on
annaabi.ee 
