reflekteerimise ja oma positsioonide selgitamise kaukdu. Lepitaja peab tagama, et osapooled langetaksid informeeritud otsuse. Parimaks õigustuseks ja põhjenduseks lepituse kasutamisel on osapoolte vaba tahe. Kui konflikti lahendamisel pöördutakse ühiselt isiku või institutsiooni poole abi saamisesk, on loodud parim eeldus edukaks lepitustegevuseks. Lepitaja sekkumine võib olla vajalik, kui üks osapooltest on lootusetult alla surutud. Sellisel juhul on lepitustegevuse üheks eesmärgiks võimusuhete tasakaalustamine ninga allasurutu õiguste ja võimaluste taasamine. Lepitamine on õigustatud, kui saab määrata konkreetselt barjääre kolmel eri tasandil. Suhtlemisbarjäärid, mis avalduvad tugevates vastastikustes negatiivsetes tunnetes ja ebafunktsionaalses suhtlemisstiilis. Siia kuuluvad näiteks ülbitsemine, pirtsutamine, ärplemine, mossitamine kõik, mis tõmbab eraldi tähelepanu suhtlemisele, tegelemata põhiküsimusega.
vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. 17. Lepitamine vastavalt lepitusseadusele Notari avalduse alusel registreerib Notarite Koda notari lepitajana. Andmed lepitajana tegutseda soovivate notarite kohta edastatakse valdkonna eest vastutavale ministrile. (2) Notarite Koda ja Justiitsministeerium avaldavad andmed notaritest lepitajate kohta oma veebilehel. (3) Notari poolt lepitustegevuse läbiviimise suhtes, sealhulgas selle tegevusega kaasneva varalise vastutuse suhtes, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele notari ametitegevust reguleerivate õigusaktide sätteid. (4) Notar võib lepituse läbiviimisest keelduda. Kui notar on asunud lepitust läbi viima, võib ta selle läbiviimise katkestada üksnes seaduses sätestatud juhul, sealhulgas käesoleva seaduse § 11 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul.
annaabi.ee 
