Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised
Cerese poolt armastatud, elan siin puus ja surres määran sulle ärateenitud karistuse!” Kuidas taoline karistus välja võis näha, sellest jutustab poeet Apollonios (3. saj. eKr) Paroibose isast kõnelevas saagas. Ka see ei pidanud hamadrüaadi palvet millekski ja langetas puu, milles puuvaim oli aastasadu elanud. Seepeale ei karistanud vaim üksnes teda, vaid ka tema lapsi, võttes neilt ära kogu maise vara. Alles pärast seda, kui poeg oli nümfile altari püstitanud ja lepitusohvreid toonud, sai perekonna süü lunastatud. Kreeklased tundsid ka pühasid hiisi, mis olid pühendatud üksikutele jumalatele. Seal ei tohtinud ühtki puud langetada, nad pidid kasvama, kuni vanadus või tormituul nad maha murdis. Kas puud surid loomulikku surma või vajati pühast hiiest oksi või puitu usulisteks toiminguteks, igal juhul tuli hüvituseks tuua lepitusohvreid (näit. lammas või siga).
inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.). Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada
annaabi.ee 
