a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme. Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: 1.Konsultatsioonimenetlus 2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4.Nõusolekumenetlus 5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2
Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika Kaasotsustamismenetlus suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi mõjujõudu, kuna annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile võrdse jõu - mõlemad institutsioonid peavad ettepaneku enne vastuvõtmist heaks kiitma. Kaasotsustamismenetlus annab Euroopa Parlamendile ka võimaluse pidada nõukoguga otseseid läbirääkimisi lepituskomitees, kui ettepaneku suhtes ei jõuta kokkuleppele. Kaasotsustamismenetlus jaguneb kolme etappi. Ettepanek võib läbida kuni kolm lugemist. See, kas lõplik vastuvõtmine toimub esimesel või teisel lugemisel või kas ettepanek peab läbima ka kolmanda lugemise, oleneb poolte läbirääkimisvalmidusest. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku. 2
annaabi.ee 
