Dramaatiline konflikt saab alguse tülist Rodrigo ja Jimena isade vahel. Astudes välja oma solvated isa au kaitseks, tapab R duellil J isa. Järgnevalt on J seatud pea lehenduseta valiku ette.Ta armastab siiralt R,kuid aukohus nõuab,et R kätte maksaks.Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest.Kunigas aga on huvitautus J ja R leppimisest, sest see vastab riigi huvidele. Teose lõpus kahevõitlus laheneb soodsalt-selle võibab Rodrigo, Sancho jääb ellu. Noored lepitatakse ja nende abieluks ei ole enam takistusi. * C näidendid : Kangelased on erakorselt tugeva tahtejõuga,mis seletab Jimena võimet ennast pea üleinimlikul viisil proovile panna.Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja
Mis on karistuse mõte? Peeter Põld otsib sellele küsimusele vastust erinevatest karistusteooriatest. Kõige vanem arusaam on see, et karistus on puhas lepitus- ehk t a s u m i s a b i n õ u, mis toob selle valu ja paha, mida õigusrikkuja teistele on tekitanud, tagasi talle endale. Selle valu või kahju tagasiandmisega sünnib lepitus. Karistuse objektiivne külg on see, et karistatud isik ühiskonnaga jälle lepitatakse, subjektiivne külg aga see, et karistatava enda südametunnistust sellega kergendatakse. Sellega tahetakse eelkõige karistatava enda käitumist parandada: äratada süüaluses teadmine, et ta on teinud ülekohut, esile kutsuda häbi ja kahetsust. Seda lepitus- või tasumisteooriat nimetatakse ka absoluutseks karistusteooriaks. Clive Lewis väidab, et igasugune karistus muutub ebaõiglaseks, kui sellest eemaldada ärateenimise ja kättetasumise idee
annaabi.ee 
