on aastaid püütud klassifitseerida. Juttu on ka psühholoogilistest põhjustest mis konflikte tekitavad. Konflikti arengust, mille käigus konflikt väljub kontrolli alt, kaasates üha rohkem inimesi ja hakates keerlema üha rohkema arvu küsimuste ümber, mis halvimal korral võib minna üle osapoolte füüsilise hävitamiseni. Ning sellest mismoodi konflikte lahendada, neid analüüsida, sest on palju erinevaid konflikti lahendamise stiile ja taktikaid. Ning lõpetuseks lepitamisest konfliktis, kui osapooled ei saa konflikti lahendamisega hakkama ja vajavad abi väljaspoolt. Konflikt on väga mitmekihiline nähtus, mille kohta käesolevas referaadis püüamegi selgusele jõuda ja arusaadavaks teha, et alati on olemas lahendus ka kõige suuremale konfliktile, mis tuleb kahjuks vahel küll mõningaid järeleandmisi tehes ära lahendada. 3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT 1
1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et
annaabi.ee 
