ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks. Komideoloogiat iseloomustab ja eristab kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Nende vastuolude ainsaks võimalikuks lahenduseks pakutakse vägivaldset revolutsiooni, mille käigus töölisklass kukutab relvade abil kodanluse riikliku võimu. Selle klassi poliitilisel parteil lasub ülesanne organiseerida ja läbi viia selline revolutsioon. Reaalses elus kommunismiideoloogia on olnud rohkem ühiskonnast võõrandunud intelligentsi,mitte töölisklassi ideoloogia. Peale I Maailmasõda, Euroopas tekkisid tohutud sotsiaalsed ja
Kommunistlik ideoloogia. See ühiskonnakäsitlus ei erine oma põhimõtteis sotsialismi- ideoloogiast, kuid on oma arusaamistes ühiskonnas toimivatest printsiipidest ja seadus- pärasustest tunduvalt dogmaatilisem. Kommunistlikku ideoloogiat (marksism-leninism) iseloomustab ja eristab sotsialistliku ideoloogia teistest vormidest kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Sellest tingituna ei peeta võimalikuks ühiskondlike vastuolude ületamist rahulikus evolutsioonilises arengus (kokku- lepete ja reformide teel). Siiani lähtutakse suuresti Lenini töödest, mis pole tegelikult mingi filosoofia, vaid hoopis revolutsiooni tehnika kirjeldus, mässuõpetus. Fašistlik ideoloogia. Selle ideoloogia mitmed rajajad (Benito Mussolini, Georges
annaabi.ee 
