kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali.
Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marxi (1818-1883) järgi on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks - ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond
annaabi.ee 
