kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535. aastal ilmus Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. Eestlased õppisid ka lugema. 16.sajandil paranes Vana Liivimaa üldine jõukus ja selleläbi ka talurahva olukord. Ordu aeg lõppeb Liivi sõja lõpu 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1645.aastal Brömsebro lepinuga sattus Eesti esmakordselt ühe valitseja võimu alla. Oli alanud rootsi aeg. Algas muutuste aeg nii igapäevaelus kui ka kultuuris. Valitsevaks usuks sai luteri usk. Vaimulikud pidid ise eesti keele ära õppima ja õpetama talupoegi lugema, kuid kirjutama õppimiseni läks veel aega. 1637. aastal andis sakslane Heinrich Stahl välja raamatu grammatikaõpetusest, mis oli kirjaoskamatutele maarahvale väga oluline. 1632.
sajandi lõpul ja 19.saj algul. Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud) Paul I- venemaa keiser(1796-1801) Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht, kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut. Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798.a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel
annaabi.ee 
