Tõlgendamise viisid: grammatiline tõlgendamine- lähtutakse sõnade tähendusest, mis on selle normi sisu. Halb, kui üldkeeles on üks tähendus, aga seadus annab spetsiifilise sõna. Kui ei saa grammatilise tõlgendamisega hakkama, siis tuleb kasutada süstemaatilist tõlgendamist. süstemaatiline tõlgendamine- normi tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Seda tuleb silmaspidada just eriti kodifitseeritud õiguse puhul (tehingu kehtivus (TsÜS), lepingu kehtivus (VõSüldosa), konkreetne lepinu sisu (üürileping VÕSeriosa). Tähelepanu tuleb pöörata üldreegli ja erinormi vahekorrale. Üldreegel: kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. ajalooline tõlgendamine- abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Võib lugeda Riigikohtu stenogramme, juhtiva komisjoni protokolle. Tuleb selgeks teha, kas sisu on muudetud või oli enne puudu
mõistliku aja jooksul. VÕS § 116-118 taganemise alused ja lubatavus. VÕS § 196 ÕKV RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 § 116 lg 5– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele Asjaolud: Linconia OÜ (hageja) hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu laenulepingute ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu ja kostja ütles laenulepingu üles. Õiguslik probleem: VÕS § 116 lg 5 saab kasutada ka lisaks lepingust taganemisele ka lepinu ülesütlemisel – taganemise sätte kohaldamine ülesütlemisele. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine Asjaolud: Tungren AS-i (hageja) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu müügilepingu lõppemise tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantud 16 520 855 krooni ning intressi ja viivise solidaarselt kostjatelt väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid müügilepingu, hageja taganes müügilepingust. Õiguslik probleem: